Jesús chogzhagujad ede ulukued-ibe-e-ibed
12
Imi teun takalgu,
ulukued-ibegin Jesús aga e-chapinganbak trigo-naidbal natapidgin,
e-chapingan ukul-chaalidbal iche trigo-kwa wis kwachamal kunkal.
Tenal teun Pariseomal-wal-walgwen Jesúsbak natapmalmo.
2 Tenal Pariseomal Jesús-e-chapingan-takchamalgu trigo-kwa kwananimal,
Jesúsga chogal:
—Jesús pe tak pe-chapingan ibi-imananimal.
¿Ibiga pe-chapingan ulukued-ibegin trigo-kwa kwane-natapmal-wede?
Wedin arpaged.
Al izhe.
3 Tegin Jesús Pariseomalga chogal:
—An-chapingan noal immal kwen imananijulmal.
¿Imi pe Pab-kartagin apchodijulzhí,
akpene Errey-David aga e-chapinganbak ukul-mesdanikidgin,
igi kus?
4 Imi teun David Pabzhe-koled-neg-yabal togzhagu,
aga e-chapinganbak Pabga-madu-uklejad kuchamal.
Tenal madu-Pabga-uklejad tule-irwal-Pabzhe-kolmaladbi igal-nika kunkal.
Tenal David-we-madu-kuchad izheendo,
tenal David yabli aga e-chapinganbak kwen iskuszhulmal.
5 ¿Tegin pe Moisés-kartagin apchosbalzhulzhí,
Pabzhe-koled-neggin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad ulukued-ibegin e-arpanaidbal,
igi nanebukmal?
We tule-irwal-Pabzhe-kolmalad igal-mamikidgin yolenanikidyob-takle,
tenal tule-irwal-Pabzhe-kolmalad yabli kwen noszhulmalbal.
6 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo:
imi antin Pabzhe-koled-negga pul tule-tummad noni.
7 Imi Pab e-kartagin chogzhado:
Imi antin an pei,
pemal wilejakwa tule-tak,
pul pe kugedgin anka immal ukegal.
Os.
6:6
Tenal pemal we kaka mag itosmalalen ibi chogle,
pemal tule-immal-kwen-akaloszhulmaladgin,
kwen chogzhajulmalan:
‘We tulemal nosmal.’
8 Imi an-Te-Tule-Chunna ulukued-ibe-e-ibedga mai.
Teob Jesús chogzhagus.
Jesús chogzhagujad tule nabir ulukued-ibegin immal-nuegan imako
9 Tegin Jesús Pariseomalbak imasmalad-akar nadgu,
Judio-ormaked-neggin togzha.
10 Imi teun takalgu,
tule-chunkal-tinkualed-walgwen chimo.
Tenal teun tulemal igal-aminanimal Jesúsgin istar chunmagal,
Jesús noal-kudii.
Al tulemal yami Jesúszhe ekichialmal,
chogalmal:
—¿Imi tule ulukued-ibegin nabir tule-yeed-nudako o izhe tule-nudagal?
11 Tegin Jesús we tulemalga chogal:
—Nabir.
Imi pe oveja-nikal,
tegin oveja ulukued-ibegin pebi olli-yagin arkwatchal,
¿pe oveja-onaknaojulzhí?
Teobdo.
12 ¿Tenal tule pul ovejaga tule-nuedzhulzhí?
Teobdo.
Al tule ulukued-ibegin nabir immal-nuegan imako.
13 Tegin Jesús pél chunmasgu,
tule-chunkal-tinkualedga chogalzhun:
—Chunkal aktodo.
Tegidgin tule-chunkal-tinkualed chunkal aktodgu,
chunkal ilgwen nugus,
kwen-yopí pesmo.
14 Tenal Pariseomal Judio-ormaked-neg-akar aknidmalgu,
nadmal igal-amigal,
emalde igi nabir Jesús-mesmalo-dewa.
Jesús Pab-Tummadga-arpaged
15 Tegin Jesús wisgusgu Pariseomal e-mesbimal,
Jesús akne nadzhun.
Tenal tulemal-ichejul Jesúsbak mes nadmalmo.
Tenal Jesús natapidgin pel-kwapa tule-yemalad-nudake-nad.
16 Tenal Jesús tulemalga chogal:
“Pe melle tule-pimaladga pe palchogo antin tule-yeed-nudas.”
17 Imi Jesús-weob-immal-imajad Pab-kaka-palchoged-Isaías chogzhad-yopí kunoni.
Tenal Isaías chogzhado:
“Imi Pab Tummad chog:
18 We tule anka-arpaged.
Tenal antin we tule-chus.
Tenal an we tule-pilal,
tegin an we tulegin yer-itobal.
Tenal antin An-Purpa-Nuedbal-immal-imagal we tule-imako.
Tenal we tuledin Pab-igal-innikigwadgin Judiojulmaladga chunmako.
19 Tenal we tule,
tulemalbak abin-abin kwen imakojul,
tegin tulemalbak sapejul kwen urwojulbal.
Tegin we tule igalganbal kwen koldi-kuojulbal,
ebal naigugal.
20 Tenal we tule,
tule-iskuedgin-iskusmalad-kwen-opelogojul,
tule ti-kaiki-wal-obugaled kwen pichiszhulidyob.
Tegin we tule-tanikid
tule-iskuedgin-iskusmalad-kwen-opelogojul-kubalo,
kallen-pinche-wa-onakchiil,
tule kallen okinchulidyob.
Al we tule an-chogzhadyob keg-chulgu
igal-napírragwad-megwedzhe kudiguo.
21 Tenal Judiojulmalad-chog-ilbal
we tule-abintabukmalo e-pentagal.”
Is.
42:1-4
Pariseomal kakanzheedgin Jesúsgin chogzhagujad: “Jesús niabal immal ima”
22 Tegin tulemal Jesúszhe tule-nia-nikad-cheinonimal.
Tenal we tule nia-nikadbal aku-ata kudii tegin keg-pel-chunma kudibal.
Tenal Jesús tule-nudanonigu,
mag atanoni,
tegin nabir chunmanonibal.
23 Tegin tulemal takchamalgu Jesús tule-nia-nikad-nudas,
weob pakal pesmal.
Tegin tulemal aga emal-emal chogalmal:
“¿We tulede,
David-wagwa-tanikoed-choglejad pe-ebinzhe?”
24 Tenal Pariseomal tulemal-chogzhad itosgu,
chogalmal:
“Chulá.
We tule pinche unnila niamal-e-tummad-Beelzebú-nuggin tulegin niamal-oni.”
25 Tenal Jesús pato wiis Pariseomal igi pinzhebukmal.
Al Jesús Pariseomalga chogalzhun:
“Imi meke-ibi-nap abal marral-chiil,
neg pél iskunoniko.
Tenal meke-ibi-neg-kwebur o meke-ibi-neg-yaginmalad aga abal istarmalal,
kwen unniguojulmal mes pulakwa ampagugal.
26 Imi nia-Satanás aga e-chapingan-onidel,
aga abal istar kunonimalo.
¿Tenal an-chogzhadyob kuelen,
Satanás-neg-takmaid igi unniguoen neg-takegal?
Keg kue.
27 “Imi pemal chogmal antin nia-Beelzebú-kannalegedgin niamal-onimai.
¿Tenal an nia-Beelzebú-kannalegedgin tulegin nia-onielen,
tede pe-chapingandin toa-kannalegedgin tulegin niamal-onimalmojun?
¿Tegil pe chapingan nia-nuggin nia-onimalmodé?
Tenal pemal nued wismaldo pe-chapingan nia-nuggin niamal-kwen-onijulmal.
Al pe-chapingan nia-oninaidgin pemalga oyos pe-ankin-chogzhad,
ib-chunchunnad chul.
28 “Tenal an Pab Purpa Nuedbal tulegin niamal-oni-choggu,
al wedin choglejundo Pab-neg-takmaid pato pemalzhe noni.
29 “Teginbal,
imi tule-kal-ibed aga e-neggin mail,
¿pe yogasal e-neggin togo pe ebinzhe immal-aturzhegal?
¡Chulá,
keg kue!
Tenal pe we tule-kal-ibed-edineenabgwel,
kep pe nabir we tulebi immalmal aturzhao.
Imi an tule-kal-ibed-etijadyob an igal-nikamo an nia-saglagin-nakwijadbal,
tulegin niamal-onigal.
30 “Imi tule anpak naichulil,
we tule anchikid-chul,
we tule pato anpak istargad.
Tenal tule pulakwa anka tulemal-urpenaichulbalil,
we tule pul-kigma anka tulemal-izhonai melle anpak naigugal.
31 “Al an pemalga chogzhundo:
imi Pab Tummad tulega pel-kwapa nabir iskued eli.
Tegin tule Pab Tummadgin atajulidgin chunmakel,
we iskued ampa nabir elilebal.
Tenal tule Pab-Purpa-Nued-immal-imajadgin atajulidgin chunmakel,
Pab Tummad tulega we iskued kwen eliojul-kuo.
32 Imi tule istar an-Te-Tule-Chunnagin chunmajal,
Pab Tummad we tulega nabir iskued elio.
Tenal tule Pab Purpa Nuedgin istar-chunmajal,
Pab Tummad tulega we iskued kwen eliojul,
iti-napkin pel chul,
tegin Pab-neggin pel chulbal.”
Tule aga ulubgin pinzhediidbal, nued chunmanoniko o istar chunmanoniko
33 Tegin Jesús chogalbal:
“Imi tule chogel:
‘Wedin chapi-nued,’
e-chan ampa nuedmo.
Tenal tule chogel:
‘Wedin chapi-iskana,’
e-chan ampa istarmo.
Tenal chapimal e-chanbal mag taklenoniko,
chapi-nued o chapi-iskana.
Tenal tulemal ampa e-taedbal mag taklenonimogo,
tule-nued o tule-iskana.
34 “¡Imi pemal nakpeyob tule-iskana!
Tenal pemal tule-iskana-choggu,
¿al pe igi kaka-nuegangin chunmako?
Keg kue.
Tenal tule aga ulubgin pela-pela pinzhediidbal chunmanoniko.
35 “Imi tule-nued chunmanonikil,
aga ulubgin igal-nuegangin pinzhediidbal,
yer chunmanoniko.
Tenal tule-iskana chunmanonikil,
aga ulubgin igal-iskanagin pinzhediidbal,
istar chunmanoniko.
Al pemal istar chunmananimal.
36 Tenal an pemalga chogzhundo:
Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin,
Pab tule-ilbal tulemalzhe immal ekisnoniko:
‘¿Ibiga pe yogasal chunmas?’
37 Tenal pe aga tukin chunmakedbal,
pegin choglenoniko,
pe tule-nued o pe tule-iskana.”
Jesús chogzhagujad Jonásgin-immal-kujadbal tulemal wisgunonimalo, Jesúsde toa-tule
38 Tegidgin Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-wal-walgwen Jesúsga chogalmal:
—Tule-oturdaked,
pe anmalga immal-taktijulid imagweldo,
oyogal pedin Pab-akar-tanikid-tule.
39 Tegin Jesús we tulemalga chogal:
—Imi tule-iskana tegin tule-Pabgin-nosmalad peigujimaldo,
ante ega immal-taktijulid ima,
oyogal an Pab-akar tani.
Tenal we tulemalga immal-taktijulid-pid pal kwen oyolegojul-kuo.
Tenal Pab-kaka-palchoged-Jonásga-immal-kujadbal we tulemal unnila wisgumalo an toa-tule.
40 “Imi akpene Jonás ibapá ua-tummad-sabal-yabal megwijadyob an-Te-Tule-Chunna ampa ibapá napil-ulpal megmogo.
41 Tenal Nínive-tolgan Jonás-chunmajadbal aga ulubgin iskuedgin pukib-itononimal.
Al Nínive-tolgan Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimalo.
Imisgin pe takto,
antin Jonásga pul tule-tummadga kudii,
tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal.
42 “Teginbal,
Reina-tad-chabiridzhik-neg-takmai-kujad nap-kaka-akar noni Salomón-pirkin-immal-wijiid-wisgugal.
Al we Reina Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimogo.
Imisgin pe takto,
antin Salomónga pul tule-tummadga kudii,
tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal.”
Nia tulegin nojal, tule-Pab-Jesús-abingaszhulidbal nia we tulegin kannan tognonibalo
43 Tegin Jesús chogalbal:
“Imi nia tule-akar nojal,
neg-ti-nikchulidbal pipirmadi-peio,
neg-ulukued amigal.
44 Tenal nia neg-ulukued-onoszhulidbal kannan pinzhedago:
‘An pul kannan nao neg-akpenegwad-nojadzhe.’
“Tegin nia tule-akar-nojadzhe kannan nonibalil,
taknoniko neg olobi-chii,
tegin neg turwial-chibal kuakwa meggal.
45 Al nia kannan nao aga walakugle e-pakamalad-ega-pul-nia-iskana-amigal.
Tegin nia aga e-pakamalad-amijal,
we niamal-pel-kwapa tulegin megnoniko.
Tenal tule-nia-nikad akpenegwadga pul-pule iskunoniko.
Imi tulemal-imis-pukmalad an-abingaszhulidbal,
tule-nia-nikadyob pul-pule iskunonimalmogo.”
Jesús e-kwenamalad-chunchunnadgin chunmajad
46 Tegin Jesús-ampa-tule-pukmaladbak-chunmanaidgin,
Jesús-e-nan tegin Jesús-e-urpamal irmanonimal Jesúsbak chunmagal.
Tenal Jesús-e-kwenamalad yabli magarbal pukwa-pesmal.
47 Tegin tule-walgwen Jesúsga chognoni:
—Pe-nan tegin pe-urpamal magarbal pukwamal,
choge,
emalde pebak chunmabimal.
48 Tenal Jesús tule-e-nan-kaka-cheinonikidga chogal:
—¿Toa an-nan-ade?
¿Toa an-urpamal-chunchunnad-ade?
49 Tegidgin Jesús aga e-chapinganga chunkal oyosgu,
chogal:
—We tulemal-pukmalad an-nan tegin an-urpamaldo.
50 Imi meke-ibi-tule an-Pab-nikpa-maid-choged-pallí immal imakel,
we tulemal an-nan,
an-urpamal tegin an-punmal-chunchunnaddo.
Pitogua.