M
Malia — Uan sapa naamain ku namu Malia se a ja limian dantu Testamentu Novu:
1. Malia, main Djisu.
2. Malia dji Magadan. Djisu chila fo ëli spitu fëfëiu seta, se ëli bi sa uan nna balë dëli (Mat 15:39; \xt Mat 27:55-56; Mar 16:9; Luk 8:2; Zhn 20:1-2, 11-18; etc.).
3. Malia dji Betania, namain Marta ku dji Lasaro. Ëli bi ja tusan ope Djisu se ëli ja tëndë shina ja dëli (Luk 10:38-42; Zhn 11:1-5; 12:1-7).
4. Malia, main Sanchagu ku Sandzhe. Malia sai se bi paadji sa pöjödölö shime ku Malia shi ku bi sa miela Kleofas, mandji se jö sai na sa suguladuf (Mat 27:56; Mar 15:40; 16:1; Luk 24:10).
5. Malia, main Zhuan Marko. Malia sai bi sa ku jadji Jerusalen ku se bi sa jamian shi nna balë bi ja zhunta (Fidk 12:12).
mana — (Zhn 6:31, 49, 58; Ebr 9:4; Apo 2:17). Se ta pövu Israel jölë fo Ejipto uan sapa danu fo tashi, se ineñ bi ska be uali fo deshi danu jatulu. Dantu anu ineñ se tudu Nashian se bi ska fë lazhan dëneñ amea fidu ngangandji ja da ineñ kumu. Kumu sai se a bi ja sama mana. Bi ska bi fo ösë bi san tela djia tudu, se nguë tudu bi ska totolo; djia shi moso na bi ska tëf bi ja sa djasubudu. Lëë Exo 16:13-36.
Melkisedek — (Ebr 5:6-10; 6:20; 7:1-17). Jö ineñ shi no sëbë tudu tëjantu ku Melkisedek sa skividu dantu lavulu Ebreo ku Jenesis Jen 14:17-20, jamian shi sa skividu fa ëli bi sa uan padjil ku Nashian se sama ëli. Uan tempu se zhugan nna namigu të Lot, mina namain Abraam, ku nna nguë jadji dëli ku jö ineñ shi sa ja dëli tudu. Se Abraam ba pezha ku nna namigu ineñ sai se ëli ngana ineñ. Se ëli sava Lot ku jö ineñ shi sa ja dëli tudu. Se öshi Abraam bi ska bi, se Melkisedek dajonta ku ëli jamangandji. Se Melkisedek da Abraam ampan ku vian se ëli lezha da ëli pa Nashian ja be ja da ëli besa. Se Abraam da Melkisedek uan deshi pachi jö ineñ shi bi ska bi ku ëli fo pezha tudu. Ta pasa uan sapa anu se pövu Israel olatuvëdji ma kutumu sai pa ja da nna padjil uan deshi pachi jö shi ineñ ja lanja fo shimadu matu dëneñ tudu ku utu jö ineñ shi ja lantela ineñ jadji tudu.
Dantu lavulu Ebreo ja faa fa Melkisedek bi sa padjil, pakë amea shime ku nna padjil, se ëli ten ma uan deshi pachi fo Abraam. Nna padjil pövu Israel tudu bi sa nguë a ja ma fo igui Levi. Mandji se tempu shi Melkisedek dajonta ku Abraam, ontolo a na bi sa pali Levif. Isaak, mina Abraam, ku se bi ske sa paipai Levi, ontolo a na bi sa pali ëlif. Se fë ku ta Abraam da uan deshi pachi jö ineñ shi sa ja dëli tudu Melkisedek, ba vla fë shimafan ja nna padjil tudu igui Levi se bi da ëli, pakë ta a pali ineñ, ineñ bi ske sa nna minadjimina Abraam (Ebr 7:9-19).
Mesias — Lëë Kilitu.
Mina Jabala Nashiolo — Zhuan shi bi ska bachizha nguë sama Djisu «Mina Jabala Nashiolo» dantu Zhn 1:29, 36. Dantu kutumu nna judio, ineñ bi ska kote uan mina jabala da saklifisu shimafan ja da Nashiolo valadji pa paadji pada pekadu dëneñ. Ta mina jabala se ja mölë dajantu sangui shi a buka fo ëli, se a bi bi ska bë shimafan jö shi ja ma pachi pöjödölö shi bi bi fë pekadu iai. Pöjödölö bi ja vla santu ö limpadu deenchi öiö Nashiolo. A bi ska sama Djisu Jabala Nashiolo, pakë ëli se bi da vida dëli shimafan saklifisu valadji pa pada pekadu no tudu. Dantu suian shi sa dantu Apo 5, Kilitu bi sa ku simbolo shimafan mina jabala.
Mina Napai Dösë — Uan pantafala Antigu Testamentu ku a ja sama Daniel bi faa fala tëjantu ku uan Savadölö, nguë Nashian bi ske da bi fo ösë valadji pa bi sava pövu dëli fo pekadu dëneñ, se ëli sama Savadölö sai Mina Napai Dösë. Se dantu Testamentu Novu uan sapa vëdji se Djisu sama tuludöguë dëli shimafan Mina Napai Dösë. Ku jö sai se a ja tëndë fa Nashian se manda ëli bi, se ëli bi sa ku pödë fo Nashiolo; se öshime ku ëli ten sa uan pöjödölö se ëli ten sa Nashiolo. Lëë Kilitu.
Mina Nashiolo — Jö sai sa uan namu ku a ja da Djisukilitu. Ta no ja lëë Biblia, no ja shina fa të uan ponodu Nashian shishizhu. Nashiolo na të jomesaduf, se ëli se mindji jö ineñ shi sa tudu.
A shime a ten shina no fo dantu Biblia, fa Nashiolo vla fë pöjödölö ta a pali Djisukilitu (Zhn 1:1, 14-15). Djisu faa ku Nashiolo se ëli sama ëli Pai dëli. Nashian faa fala fo ösë se ëli sama Djisu Mina dëli. Mandji se pa usa namu «Mina Nashiolo» na ja da ötëndë fa Djisu jomesa ja bibe tashi Pai dëli amea shi ja fë ku uan mina pöjödölöf.
Ta no ja lëë Biblia, no ja shina fa Pai ku Mina, ineñ ja të jö ineñ shime ku Nashian ten ja të, se unian unian ineñ sa chindadji, shin jomesadu ñi jabamentu. Ineñ ja sama uan nguë ku utu nguë, Pai ku Mina ja msa amea sai se ineñ ja këkë, se ineñ tudu sa ku fidu jö shime. Jativie ta a ja usa namu Mina a ten ja msa amea shi Mina ja sa basu Pai ta ëli bi sa san tela valadji pa ëli bi fë vintadji Pai dëli se ëli mölë valadji pa ëli sava nna pekadölö.
Amea shi no ja shina fo Biblia, fa Pai ku Mina ineñ sa uan ponodu Nashiolo se, mandji, ineñ sa pöjödölö dösu pata patadu, no ja këlë jö sai benga pa no na ja tëndë amea shi jö sai paadji saf. Jö shi moso no sëbë tëjantu ku pöjödölö, se Nashiolo sa patadu fo nna pöjödölö ku uan sapa kuzhu. Na të zhugan pöjödölö shimafan Nashianf, se jö shi no sëbë tëjantu ku ëli, no sëbë pakë ëli me se msa no jö ineñ sai.
mirra — (Mat 2:11; Mar 15:23; Zhn 19:39; Apo 18:13). Mirra bi sa uan ja ku ja të uan sëlu ku ja saa gavu se ja kuta monchi. A ja fë ku aua uan klase öpa. Nna judio bi ja ma fë uan ku ja kula nguë; ja fë pa pöjödölö ja ma djuni valadji pa ëli na ja sinchi duadu monchif. A shime a ten ja usa valadji pa ja da nguë spitula.
Moises — Moises bi sa uan jasa jasa ngandji pövu Israel. Dantu tempu shi pövu Israel bi sa sëlëva tela Ejipto, se Nashian bi ma Moises valadji pa ëli chila nguë ba öluia fo Ejipto valadji pa ineñ tan vla tela shi ku ëli bi da ineñ. Nashian dajonta ku Moises amea patadu. Moises bi bë uan alba ku bi ska dëdë mandji ku na ja kamaf. Se ëli bi sëbë fa Nashian bi sa jamian sala. Tadashi se Nashian faa ku ëli se faa ëli pa ëli ma nna nguë dëli pa ineñ tan vla tela dëneñ.
Nashian bi fë uan sapa ja fumözhö fumözhö amea Moises. Uan tempu ta nna sodadji nna nguë ejipto bi ska pëtëpë pövu Israel, se ineñ ba da uan jamian ku a ja sama Omali Böbö. Se Nashian fë pa uan oventu ödu föfö ba aua fundu omali, pa fë pa pachi fë dösu, valadji pa pukulu domali vla fë uan bontanchi pachi dödösu; se amea se pövu paadji pasa metadji daua ja pope san tela seku. Se ta pövu Israel pasa jaba, se nna sodadji ejipto ten bi ngongo pasa. Mandji se aua tan vlame ba jamian dëli se kubili ineñ, se ineñ tudu mölë.
Moises se bi sa nguë shi Nashian bi da alë da pövu Israel. Ta pasa uan djia ku ineñ sata Omali Böbö se ineñ ja be deenchi ku vadji dëneñ, se ineñ ba da uan jamian ku ja sama Sinai. Se Moises moso se subili ba iki Sinai se ëli mdja ala valadji pa ëli ba lezha da Nashiolo. Se Nashiolo faa ku Moises se ëli da ëli lazhan mandamentu dëli. Nashian bi skëvë uan deshi mandamentu shi bi sa ngandji mashi pë gachi budu dösu; mandji se dandjian se Moises të gachi budu dösu ineñ se të kabela ta ëli bë nna nguë bi ska adola uan nashian balu. Jö sai bi mëtë ëli pashian monchi muntë. Zha se Nashian tan manda ëli pa ëli tan fë vadu gachi budu dösu se Nashian tan vlame skëvë pë ineñ uan deshi mandamentu shime. Dantu uan sapa anu se a bi ska gada gachi budu ineñ pë dantu uan bakisi patadu (lëë Alka) dantu Jamian shi Santu dantu Limada Nashiolo.
Ta ëli dësë fo van iki Sinai, se Moises skëvë alë ineñ sai tudu (amea shi Nashian bi da ëli lazhan). Ineñ sa skividu pë dantu pimëlu pimëlu lavulu shinku ineñ shi sa dantu Antigu Testamentu ku a ja sama ineñ «lavulu Moises»: Jenesis, Exodo, Levitiko, Namolo ku Deutoronomio. Lëë Alë.
mostasa — (Mat 13:31-32; 17:20; Mar 4:31-32; Luk 13:18-19; 17:6). Mostasa sa uan klase alba. Ja të uan shimenchi kichi ku ta ja këësë se ja vla fë uan alba ngandji, ku ja vla ngandji shimafan uan taba ope döpa.